Viljandi järvejooksule registreerunuid on mullusest tuhande võrra rohkem

1. märts 2015

Täpselt kaks kuud enne ümber Viljandi järve jooksu starti on end Eesti kõige pikema traditsiooniga rahvaspordivõistlusele kirja pannud üle 1500 osaleja ehk ligi tuhande võrra rohkem kui mullu samal ajal.

Laupäeva viimasel minutil lõppes veebiportaalis www.sportos.eu esimene ümber Viljandi järve jooksule registreerimise voor ning selle lõppedes on end jooksule kirja pannud üle 1550 osaleja. Neist ligi 1250 on end registreerinud 11,5 kilomeetri pikkusele jooksule ja umbes 300 inimest on startimas sama pikale kepikõnnile.

Eelmisel aastal samal ajal oli end jooksule ja kepikõnnile kirja pannud 650 osalejat. Nii suurt huvi kui tänavu pole igal aastal 1. mail kell 12 Viljandi staadionilt startiva jooksu vastu pole ühelgi varasemal aastal olnud ja see annab põhjust korraldajatel loota, et sel kevadel on Eesti vanimale rahvaspordivõistlusele oodata üle 4000 osaleja. Mullu lõpetas jooksu ja kõnni kokku ligi 3500 inimest.

Ehkki registreerimise esimene voor sai veebruari lõpuga otsa, saab end interneti teel jooksule või kepikõnnile kirja panna kuni aprilli viimase nädalani. Lisaks veebis registreerimisele, saab stardinumbrit lunastada ka Viljandi spordihoonest. Avavoorus kasutas seda võimalust ligi 30 inimest.

Nagu eelmiselgi aastal saavad nimelise kutse ning tasuta stardikoha kõik need mehed, kes on ümber Viljandi järve jooksul osalenud vähemalt 40 korda ning naised, kel on kirjas vähemalt 20 jooksu.

Üle 40 korra on ümber Viljandi järve jooksnud 21 meest. Neist kaks on tänaseks meie seast lahkunud. Korraldajatelt saab seega kutse 19 meest, kellest 15 olid stardis ka eelmisel aastal. Enam kui 20 korda jooksul osalenud naisi on protokolli andmetel viis ning kõik nad olid stardis ka eelmisel aastal.

Jooksu kindel rekordimees on Viljandimaal, Tarvastu vallas elav Benno Viirandi, kes nüüdseks on osalenud 56 jooksul. Mees on endiselt vormis ja teeb mitu korda nädalas trenni. Eelmisel aastal rajas vallavalitsus Viirandi kodu lähedale jookmiseks sobiva kergliiklustee, millele anti nimeks Benno rada.

Esimest korda startis Viirandi järvejooksule 1958. aastal. Alates sellest ajast on tal vahele jäänud vaid üks aasta. 1982. aastal keeldusid nimelt korraldajad teda karkudega rajale lubamast ehkki mees ise oli hakkamist täis ja valmis 12 kilomeetri pikkuse raja abivahenditega läbi hüppama.

Ümber Viljandi järve jooks on Eesti kõige pikemate traditsioonidega rahvaspordivõistlus. Esimest korda 1928. aastal peetud jooks on vahepealsetel aastatel ära jäänud vaid 1929. ja 1930. aastal. Võistlus toimus kõigil teise maailmasõja aastatel.

Viljandi järvejooksu teeb unikaalseks see, et iga jooksja võib raja ise valida, ainsaks tingimuseks on, et ületada tuleb kaks järve äärde jäävat silda ning ring tuleb läbida vastupäeva.

Vanemad uudised:

Kõik uudised →