Uudised
Viljandi valmistub ümber järve jooksuks
Orika silla ümbruses täideti reedel terviserajale tekkinud auke
Reedel täitsid Viljandi Linnahoolduse ja spordikeskuse töömehed ümber Viljandi järve kulgeval terviserajal auke ning täna alustatakse linnastaadionil ümber järve jooksu stardilinnaku ehitamist. Spordihoones hakatakse jooksjatele väljastama stardinumbreid. Ettevalmistused 1. mail startivaks ümber Viljandi järve jooksuks käivad täie hooga.
Rajal olevaid auke täideti reedel Orika silla ümbruses ning sillast saja meetri kaugusel olev jooksu esimene joogipunkt sai uue katte. Laupäeval ootavad suurimad tööd korraldajaid ees staadionil, kus alustatakse jooksu stardilinnaku rajamist. Keskpäeval hakatakse aga Viljandi spordihoones väljastama jooksu stardinumbreid. Stardimaterjale saavad osalejad spordihoonest ka pühapäeval. Esmaspäeval ja teisipäeval saab numbreid välja võtta Viljandi staadionil olevast registreerimistelgist.
Numbrite jagamise ajakava vaata SIIT
„Tööd on korraldajatel tublisti, aga 30. aprilli õhtupoolikuks on kõik kindlasti valmis,“ kinnitas ümber Viljandi järve jooksu peakorraldaja Mati Jürisson. Esmaspäeval, 30. aprillil kell 17 antakse Viljandi staadionil start lastejooksudele, millest saavad osa võtta 1-12-aastased lapsed. Põhijooks stardib 1. mail kell 12 ning kell 12.10 alustavad kepikõndijad.
Jooksule on end neli päeva enne starti kirja pannud ligi 3100 osalejat, kepikõnnile on seni registreerinud 600 inimest. Et viimased päevad toovad tavaliselt osalejaid juurde, võib starti oodata ligi 4000 jooksjat ja kõndijat. Esialgset stardiprotokolli näeb SIIT
Favoriitidena lähevad rajale mullu esikolmikusse jõudnud jooksjad ehk Ibrahim Mukunga, Kaur Kivistik ja Tiidrek Nurme. Neile üritavad kindlasti konkurentsi pakkuda 2012. aasta jooksu võitja, Viljandimaa mees Keio Kits ning kaks aastat tagasi teisena lõpetanud lätlane Reinis Hartmanis.
Ümber Viljandi järve jooks on Eesti vanim rahvaspordivõistlus, mida esimest korda peeti 1928. aastal. Just täna 90 aastat tagasi öeldi esimest korda ajalehe Sakala veergudel avalikult välja idee, et sellist jooksu võiks korraldama hakata. Võistluse idee autor Theodor Andresson lootis 1928. aasta 28. aprillil Sakalas avaldatud artiklis esimese murdmaajooksuvõistluse läbi viia 6. mail, kuid tegelikult sai see teoks 7. juulil. Andressoni abistasid korraldamisel Kaitseliidu Sakala maleva liikmed.
Esimesele jooksule startis kuus sportlast ning finišisse jõudis neist viis. Pärast avajooksu tekkis kahe aasta pikkune paus ning järgmine start anti 1931. aastal. Sellest aastast alates on joostud igal kevadel ning tänavu tuleb järjekorras 89. jooks.
Koguni 60. korda tuleb tänavu starti Mustla mees Benno Viirandi, kelle esimene jooks oli 1958. aastal. Viirandil on vahele jäänud vaid üks jooks, kui korraldajad teda 1982. aastal kipsis jalaga starti ei lubanud. Mees oli valmis küll ühel jalal ja omavalmistatud karguga ümber järve hüppama, kuid osalejate tervist tähtsaks pidanud korraldajad keelasid Viirandil startimise.
Ümber Viljandi järve jooks kuulub esimest korda Selveri Linnajooksude sarja ning just Viljandis saab tänavune sari avalöögi.
