Uudised
Ümber Viljandi järve jooks lõpetab jooksjate ja kõndijate eristamise
15 aastat on kepikõndijad pidanud startima 1. mail ümber Viljandi järve jooksule kümme minutit pärast suurjooksu starti ning kõndijad on kantud eraldi protokolli. 2020. aastal lõpeb jooksjate ja kepikõndijate eristamine ning kõik osalejad saavad ühise stardi ning kantakse ühtsesse protokolli.
„Nii saavad ka kepikõndijad ümber Viljandi järve jooksu täieõiguslikeks osalejateks,” selgitas Suurjooksu ümber Viljandi järve korraldustoimkonna juht Mati Jürisson.
Juhendi kohaselt stardivad kõik kõndimiskeppidega osalejad viimasest stardikoridorist. „See on ohutuse tagamiseks,” selgitas Jürisson.
Korraldaja seletusel on aastate jooksul korraldatud kepikõndi põhimõttel, et tegemist ei ole võistlusega ning parematele auhindu ei jagata. Samas innustas kepikõnni protokoll paljusid startijaid ikkagi võistlema ning nii mõnigi startija läbis distantsi joostes ehkki juhendi järgi oli see keelatud. „Nüüd pole meie poolt mingit takistust,” selgitas Jürisson. Küll aga soovitas ta jooksma mineku korral kepid staadionile jätta, sest need takistavad ja võivad teistele jooksjatele ohtlikuks saada.
Kõik kepikõnni lõpetajad saavad koha järvejooksu protokollis ning lähevad samuti suurjooksul osalejana kirja.
91. ümber Viljandi järve jooksule registreerimine algab 16. detsembril ning esimene voor kestab veebruari lõpuni. Selle kahe ja poole kuu jooksul saab stardikoha osta 15 euro eest. Noortele ja pensionieas startijatele maksab registreerimine 12 eurot.
Suurjooks ümber Viljandi järve on Eesti pikima traditsiooniga järjepidevalt peetav rahvaspordivõistlus. 1. mail kell 12 startivast jooksust võtab osa ligi 4000 inimest. Raja valik on vaba, ainsaks nõudeks on, et jooksja peab distantsil läbi Orika ja Kösti silla. Jooksu pikkus on ligi 12 kilomeetrit.
Suurjooksu lastejooksud peetakse Viljandi staadionil 30. aprilli pärastlõunal ning sinna on oodatud kõik alla 12-aastased poisid ja tüdrukud.
